Kuidas luua eeldused, et inimesed tahavad osaleda, anda oma panuse ning võtta osa millegi elluviimisest?
Kuidas leida endas sisemised ressursid, et algatada olulisi protsesse?
Kuidas kutsuda ringi need, kes seni on kõrvale jäänud?
Öeldakse, et inimesed mäletavad asju lugudena. Lugu loob ruumi. Lugu kannab endas tähendust, tarkust, esitab küsimusi ja julgustab neile vastuseid otsima. Milliseid kaasamis- ja juhtimislugusid kanname endas meie? Kas need loovad aitavad meid edasi? Või peame endalt julgelt küsima, millistest lugudest on aeg lahti lasta? Milliseid kaasamis- ja juhtimislugusid vajame täna?
Just neile ja paljudele teistele kaasamis- ja juhtimisteemalistele küsimustele otsisid vastuseid EAS mentorprogrammis osalejad 2-päevasel kaasava juhtimise koolitusel. Üheskoos uurisime hea kaasamise eeldusi ning tõdesime, et kaasamisel on oluline asjade rääkimine õigel ajal ja õiges kohas, peegeldamine, tagasisidestamine, tunnustamine, tulemuste hindamine, analüüsimine, õpitu teadvustamine, personaalne lähenemine (vajadusel mine ise kohale, inimeselt-inimesele), lähtumine sihtgrupist. See on tõdemus, mida me ju nii hästi teame, miks siis tegelikkuses me neile lihtsatele põhimõtetele ei toetu...
Koolitusel talletasid meie lugusid Joonmeedia visuaalsed fasilitaatorid Siiri Taimla ja Tanel Rannala. Nad on keskendunud sellele, kuidas visuaalselt edasi anda mõtteid, ideid, ühist tarkust (www.joonmeedia.blogspot.com). Ka meie koolitusel sündinud visuaalid räägivad iseenda eest...
Ma väsind ootamast,
et asjad muudavad end ise.
Nüüd teisiti on tegutseda soov.
Just selliste sõnadega puhuti elu sisse kaasava juhtimise koolitusele, mis tõi Piusa jõe kallastele 27 särasilmset ja entusiastlikku, erineva kogemusega ja taustaga inimest uurimaks ja avastamaks inimeste kokkutoomise, koosõppimise ja koostegutsemise mitmekülgseid viise, kasvama inimese ja juhina. Uurima, kus peitub täna kaasamise seniavastamata potentsiaal. Ning kuidas ise algatada olulisi vestlusi ja kutsuda mõttekaaslasi uute ideede otsingutele.
Kolme päeva jooksul uurisime mõjusa kaasamise eeldusi ja hea kaasaja tunnuseid, läbisime sümboolse juhirännaku, algatasime olulisi vestlusi ning uurisime just neid küsimusi, mille suhtes tunneme isiklikku kirge ja pühendumust. Osalejatel endil oli võimalus erinevaid kaasavaid meetodeid läbi viia, nt avatud ruum, ideeturg, tunnustav vestlus. Tänaseks on oma südames ja mõtetes igaüks kokkuvõtted teinud. Mõned on algatamas olulisi kaasamisprotsesse oma kogukonnas. See ühiselt veedetud aeg näitas taaskord, et meie ümber on palju pühendunuid, inspireerivaid ja andekaid inimesi. Paraku alati meid ümbritsev keskkond ei võimalda sellel välja paista.
Järgmine kaasava juhtimise koolitus leiab aset veebruaris 2012.
Paslik oleks hoopiski küsida, kuidas roheline ring ja kaasamine omavahel seotud on. Viljandimaal on juba poolteist aastat koostöös Põhja-Lätiga veerenud projekt: Eesti ja Läti noored hüppavad koos otsustajatega noorte osalusmetroo peale.
Projekti sümboliks ongi roheline ring/tuli sümboliseerimaks vaba teed ja positiivset tõuget noortele oma arvamuse välja ütlemiseks, kaasa rääkimiseks ja ise millegi uue algatamiseks. Projekti käigus on aset leidnud erinevad tegevused alates ümarlaudadest, väitluskoolitusest kuni töövarju ja kogukonna aktsioonideni välja. Läbi erinevate osalusvormide ja kaasamismeetodite on noorsootöötajad, noored, kohaliku omavalitsuse esindajad pannud alus erinevate osapoolte dialoogile tagamaks noortele ligipääs neid puudutavate otsuste tegemisele ja kodukoha arengus kaasa rääkimisele.
Projektist tehti kokkuvõtteid ja jagati tunnustust tubli töö eest 9. juulil Karksi-Nuia kultuurikeskuses. Tänusõnu jagus kõikidele korraldajatele ja osalejatele; õhus on soov käima lükata jätkutegevused, et kaasamist toetav tegutsemiskultuur antud piirkonnas enam ei raugeks.
25. mail said Ebavere Tervisekeskuses kokku 20 Väike-Maarja valla ning allasutuste töötajat, et pidada mõttetalguid valla arengu ning arengukava uuendamise teemadel. Vestluspaarides ja maailmakohviku laudades võeti arutusele mitmeid olulisi küsimusi - mille üle tunnen oma töös rõõmu?, mis aitab mul vallakodanikke hästi teenida?, mis paneb valima elukohaks Väike-Maarja valda? Seejärel keskenduti kohvikulaudades läbi erinevate küsimuste arengukava muutmise vajadusele. Lõpuringis selgus, et osalejad olid avastanud teineteises suurepärase meeskonna, kellega on rõõm koos töötada. Sündinud oli veendumus, et uuendatud arengukava peab sisaldama täpseid ja mõõdetavaid tulemusi, mille täitmise üle saab igaüks uhkust tunda. Mõttetalguid aitas läbi viia koolitaja ja arengukavade nõustaja Ivika Nõgel.
20.-22. mail kogunesid Härma külas kaasava juhtimise arenguprogrammis osalejad. Üheskoos loodi ruumi mõnusaks koosolemiseks heade vestluste ringis. Jagati põnevaid lugusid oma elust ja kaasamise väljalt. Ikka selleks, et avardada oma teadmisi, silmaringi ja tugevdada enese-ja kaasamisusku.
Ühiselt ja üksi rännati metsateedel: visioonirännak oli meiepoolne panus üle kogu maailma aset leidvale ettevõtmisele tunnustamaks looduse väge ja kohalolemise jõudu - World Nature Quest. Isikliku rännaku ajal kogunenud mõtted/tunded said soovijad osava käte- ja mõttetööga vormida kauniks kunstiteoseks.