Vestlused

Kaasamise õnnestumine seisneb inimestevahelises suhtluses, oskuses luua vaba ja avatud keskkond dialoogiks, kus tõeliselt sisukad vestlused aset leiaksid. Eestit mitmel korral väisanud ameerika juhtimisfilosoof ja mõtleja Margaret Wheatley on öelnud, et kõige jõulisem vahend oluliste muudatuste algatamiseks on omavaheline vestlus. Mida sügavam on vestlus, seda suurem ühtsus, mida pealiskaudsem vestlus, seda enam esineb konflikte. Vestlus tähendab tegutsemist. Vestlused loovad ruumi ideede ja tegevuse kujundamiseks ning muutmiseks. Sügavad vestlused muudavad inimest. Kui inimene muudab seda, kuidas ta tegutseb, sünnivad uued tegemised.

Vestlusteks tuleb luua ruum: tõeline vestlus leiab aset siis, kui me oleme avatud ega püüa kontrollida seda, mis toimub. Nii on hea vestluse eelduseks turvalise õhkkonna loomine, soov ja tahe kuulata ning valmisolek oma mõtteid ja ideid avatult jagada. Head vestlused loovad omakorda ruumi dialoogi sünniks, kus mõte kulgeb sel viisil, kus ühiselt avastatakse uusi perspektiive ja teid.

Margaret Wheatley leiab, et sügavama mõistmiseni jõudmisel on olulised mitmed käitumisviisid  (2007, 39-43), mis aitavad pidada häid vestlusi. 

• Peame üksteist võrdväärseks. 

See tähendab, et inimestena oleme võrdsed. Vestluses kohtuvad võrdsetena inimesed, mitte nende rollid või ülesanded. 

• Püüame säilitada uudishimulikku hoiakut üksteise suhtes. 

Uudishimu aitab kaasa hea vestluse kujunemisele. Teiste siiras uudishimu avab meis julguse rääkida oma lugu, jagada rõõme ja muresid. Uudishimu viitab, et igalt inimeselt on midagi õppida. Isegi juhul, kui kuuleme midagi, millega me ei nõustu või mida pole varem kuulnud. 

• Tunnistame, et paremaks kuulajaks saamisel vajame üksteise abi.

On oluline üksteisele meelde tuletada kuulamise tähtsust ja olulisust. Kuulamine tähendab kohal olemist, tähelepanu pööramist sellele, mis on parajasti oluline. See tähendab aja võtmist. 

• Võtame tempot maha, et oleks aega mõelda ja analüüsida.

Me julgeme üheskoos maha istuda ja asjade üle järele mõelda. 

• Peame meeles, et arutelu on loomulik viis üheskoos mõelda.

Inimestevaheline vestlus on loomulik viis üheskoos mõelda – oleme seda teinud alates kõnekeele tekkimisest. Keel annab meile viisi üksteise paremaks tundmaõppimiseks, mõtlemiseks, heade suhete sõlmimiseks. 

• Lepime sellega, et aeg-ajalt tekib segadus.

Hea arutelu ei kulge mööda sirgjoont. Vestluse sisukus sõltub sellest, kas suudame kõrvale jätta korrastatud mõtted, selged kategooriad ja kitsapiirilised rollid. Me vajame segadust, kui tahame saavutada sügavat mõtlemist ja luua rikastavaid suhteid. Meie kogemuste ja mõtete sisemine korrastatus kerkib esile, kui oleme alguses lubanud tekkida kaosel.

Vestlust võib vaadelda kui erinevatest teineteist täiendavatest aspektidest koosnevat protsessi. Vestluse keskmes on erinevaid osapooli siduv oluline teema või küsimus. Vestlus algab vestlejate kohalejõudmisest ja häälestumisest. Soovitav on luua ühine arusaam, miks see vestlus on ellu kutsutud, mis on seda ajendanud. Seejärel on võimalus kuulata erinevate osapoolte perspektiive, mõtteid. Soovi korral esitatakse täiendavaid küsimusi. Oluline on teha järeldused ja kokkuvõtted vestlusest. Vajadusel tehakse seda kirjalikult. Vestlus lõpeb järgmiste sammude kokkuleppimisega ja tänamisega.

Igaüks meist saab neid käitumisviise praktiseerida, nende olulisust ja tähendust teineteisele meelde tuletada. Vestlusalase intelligentsuse uurija Judith E. Glaser leiab, et edasi liikumine sõltub kultuuri kvaliteedist, mis sõltub suhete kvaliteedist, mis sõltub vestluste kvaliteedist. Kõik toimub läbi vestluste. 

Hea vestluskultuur sünnib järjepideva harjutamise kaudu.

Lugemissoovitus
Wheatley, M. J. (2007). Pöördudes üksteise poole. Lihtsad kõnelused taastavad usu tulevikku. Hermes: Tallinn.